Uudised





Linnakirjanik esitleb oma uut luulekogu

Kristiina Ehin
13. märts / Emakeelepäeval esitleb oma uut luulekogu “Kohtumised” Kristiina Ehin, kes kannab sel aastal ka esimese Tartu linnakirjaniku tiitlit.
Esitlus toimub 14. märtsil kl 19 Tartus Sisevete Saatkonnas.
Luulekogu koondab endas peamiselt proosaluuletusi aastatest 2011–2016 ning keskendub päriskohtumiste tähenduslikkusele süveneva virtuaalsuhtluse ajastul. Kogu läbivaks vormiks on dialoogid.
“Ühtäkki mõistsin, et minu elus on olnud kohtumisi inimeste, paikade, lindude-loomade, hetkede ja iseendaga, mis on mulle tähendusrikkad, kuid ununeksid siiski ühel päeval täielikult, kui ma neid luuletusteks ei kirjutaks. Just sellest äratundmisest ongi see luulekogu alguse saanud. Lähisuhted, laste ja vanemate kontakt, vajadus emakeelse kultuuriruumi järele, sõprade otsingud ja igapäevaelu mõtestamine on selle luulekogu tähtsaimad märksõnad,” kirjeldab autor raamatu sündi.
Kuis haukab öö … Sa vaata seda aega          
mis iluimidžite ussipurust!
See ostukärukujuline maailm
kord veereb vastu seda kivi puruks
mis seisab siin ja midagi ei taha
musttuhat aastat ümber madal meri
Kui surmamõistetud kel vähe raha
meis tuikas veri
(Katkend avaluuletusest)
Kavas on Kristiina Ehini luule ja laulude õhtu, millele järgneb vabas vormis koosviibimine hubasel Emajõe-laeval. Esineb muusik Silver Sepp. Võimalus osta raamatut. Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo: Kristiina Ehin, tel 5691 0549

tartu.ee


Tartu esimeseks linnakirjanikuks saab Kristiina Ehin


24. jaanuar 2017





Tartu linnakirjaniku esimene stipendium määrati luuletaja ja kirjanik Kristiina Ehinile.| FOTO: Peeter Langovits
Tartu raekoja saalis antakse täna hommikul üle esimene Tartu linnakirjaniku stipendium, mille saab luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin.
Otsus langes Kristiina Ehini kasuks seetõttu, et tal oli kõige põhjalikum ettekujutus sellest, kuidas peaks linnakirjanik suhestuma Tartu linna ja linlastega ning milline võiks olla tema loomingu rahvusvaheline mõõde, rääkis Tartu kultuurkapitali juurde loodud kuueliikmelise eksperdikomisjoni juht Berk Vaher.
«Eks arutelu olnud omajagu, aga me jõudsime üsna ruttu nende ühiste kriteeriumiteni, millelt see lõppotsus viimaks tuli,» sõnas Vaher. Ehin liigub tema sõnul maailmas palju ringi ning suhtleb kultuuriinimestega, samas on tema ettekujutus oma tegevusest ikkagi väga tihedalt Tartuga seotud.
Eesti kirjandusmuuseumi esindajana samuti eksperdikomisjoni kuulunud Krista Ojasaar ütles, et kuuest kandidaadist jäi lõpuks sõelale kaks. «Ehini puhul sai paljuski määravaks tema rahvusvaheline tuntus. Teda on väga palju tõlgitud ja ta on ise olnud samuti väga aktiivne nii Eestis kui väljaspool Eestit. Loomulikult mängis rolli ka tema väga põhjalikult läbimõeldud tegevusplaan,» lausus ta.

Võimalus vastu anda

Stipendiumi saaja Kristiina Ehin ütles Tartu Postimehele, et on elanud Tartus üle kümne aasta ning see linn on talle palju andnud nii akadeemiliselt kui loominguliselt.
«Linnakirjaniku amet on ühest küljest hea võimalus oma töösse süveneda ja teisest küljest hea viis linnale midagi vastu anda,» sõnas Ehin. Sellele Tartu kirjandusilmale, mis on maailmas päris omapärane nähtus, täpsustas ta.
Oma tulevikuplaanidest lubas Ehin rääkida pikemalt täna raekojas, kuid eelkõige avaldas ta soovi, et linnakirjaniku tiitel ja määratud stipendium ei tohiks olla isikukeskne. «Ma ei taha, et see tiirleks minu isiku ümber, vaid tahaksin ühendada kirjandust ja linnarahvast. Kirjanikke ja noori. Kirjanikke omavahel,» sõnas ta.
Ehin teeb täna ka ettepaneku luua Tartusse loomeresidentuur. «Ma tahaksin, et Tartus oleks pidev loomeresidentuur, kuhu saavad kandideerida kirjanikud üle maailma. Suuremates kirjanduslinnades on kogu aeg mõni külaliskirjanik. Nii see Tartu tuntus kasvaks,» selgitas Ehin. Ta avaldas lootust, et leiab oma ettepanekule toetajaid ja kaasamõtlejaid.
Kuigi linnakirjaniku stipendiumi statuut ei eelda, et selle saaja peaks aasta jooksul ilmtingimata maha saama mõne uue luulekogu või proosateosega, on Ehinil ilmumas juba kevadel täiesti uus suur luulekogu «Kohtumised».
Kristiina Ehin teeb täna ka ettepaneku luua Tartusse loomeresidentuur.
«Meil on internetiajastu, kus tegelikult on tähtsaks saanud päris kohtumised. Ma taipasin äkki, et mu luuletused ongi kõik kohtumistest päris inimeste, nähtuste või iseendaga,» rääkis Ehin. «Nende seas on ka mitmeid Tartu kultuuriinimesi.»
Samuti ilmuvad Ehinil sel aastal luulekogud Inglismaal ja Iirimaal.
«Eks nendel esitlustel tule ikka Tartust rääkida. Minu jaoks on Tartul juba ammu rahvusvaheline kirjandusmõõde ja ma püüan seda veelgi süvendada,» lausus ta.

Tähelepanu Tartule

Nii Vaher kui Ojasaar ütlesid, et linnakirjaniku stipendium on teretulnud algatus.
«Tartu kui Unesco kirjanduslinn võiks olla koht, kus kirjanikel on ideaalis väga inspireeriv kirjutada. See on üks samm teel loomaks kirjanikele paremaid tingimusi, et nad tõesti tunneksid, et elavad kirjanduslinnas,» rääkis Ojasaar. «Eks teised kirjanduslinnad oota suure huviga, kuidas meie linnakirjanikuprojektil läheb.»
Peale Vaheri ja Ojasaare kuulusid eksperdikomisjoni Marja Unt Tartu ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakonnast, Asko Tamme Tartu Oskar Lutsu linnaraamatukogust, Mart Velsker Tartu kultuurkapitalist ja Kristel Kalda Tartu linnavalitsusest.
Tartu linnakirjaniku stipendiumi statuudi järgi antakse see kultuuriväärtusega ilukirjanduse või publitsistikaga tegelevale isikule, kes elavdab Tartu kirjanduselu ja aitab kujundada Tartu linna mainet rahvusvaheliselt tuntud kirjandussõbraliku linnana.
Stipendium antakse aastaks, selle suurus kuus on stipendiumi väljamakse aastale eelneva kalendriaasta kahekordne töötasu alammäär. Tänavuse stipendiumi suurus on 10 320 eurot ja see antakse kätte 860-euroste kuumaksetena.


Emakeeleõpetuse sõber 2016 on Kristiina Ehin

14. nov. 2016 Õpetajate Leht

ERM-is anti ka Kristiina Ehinile üle emakeeleõpetuse sõbra tiitel, sest Ehini aus ning puudutav luule- ja proosakeel äratab lugejas helluse, empaatia, inspiratsiooni ja loomingulisuse. Kristiina Ehin on oma sõna jõuga õpilastesse külvanud loovuse väljakutset ja loomisindu, kirjutamiskunstis osalemise julgust. Tema mõtte- ja sõnateod lähevad korda nii eesti keele õppijaile kui ka õpetajaile.

Kristiina Ehinit puudutas emakeeleõpetuse sõbraks valimine väga ning teda on tabanud pärast uudise teatavaks saamist tõeline loomepalavik. Nii lugeski Ehin emakeeleõpetajatele ette oma värskemaid (mõni vaid paar päeva vana) proosalikke luuletusi keelest. Kõlama jäi mõte, et paljud peavad eesti keelt kahjuks ebamoodsaks keeleks ja mõne meelest eesti keeles ei saagi end väljendada nii hästi kui näiteks inglise keeles. Samas peaksime uhked olema kasvõi selle üle, et soome-ugri keeled kuuluvad maailma vanimate keelte hulka.

Ehini esinemine oli lummav, samas väga mõtlemapanev.










NAISED KÖÖGIS SAID VALMIS VILJANDIS FILMITUD MUSAVIDEO SINGLILE “NAISED, NAISED”


Naised köögis
Viljandi aguliköökides sündinud ansamblil Naised köögis valmis video uuele laulule “Naised, naised”.
Kollektiiv kommenteerib: “Suur tänu režisöör Kristo Viidingule ja operaator-lavastaja Maido Selgmäele! Aitäh kõigile kaasaaitajatele!
Tegime selle laulu sõnad ja video naistevahelisest sõprusest ja õlg-õla tundest, mida näeme enda ümber rõõmustavalt palju. Head kuulamist ja vaatamist!”
Täpselt nädala pärast, 13. juunil algab ansambli kontsert-ringreis “See pole ainult sääskede ja siilide öö”.
Kontserdid toimuvad:
13.06. Kõue mõisa suvelava
14.06. Viimsi Rannarahva muuseumi õu
15.06. Pärnaõie talu (Elva külje all)
16.06. Lohusalu sadam
17.06. Vihula mõisa suvelava
18.06. Reiu Puhkekeskuse suvelava
19.06. Luunja Roosiaed
20.06. Viljandi Kaevumäe lava
21.06. Varbola maalinn
Pääsmed on müügil Piletilevis.

Naised Köögis lähevad oma esimesele suvisele kontsert-ringreisile

foto
Naised köögis - See pole ainult sääskede ja siilide öö
28.04.2016
Enne jaanipäeva annab ansambel Naised köögis Eesti kauneimatel suvelavadel üheksa kontserti.
Tegu on ansambli esimese suvetuuriga, kus kõlavad laulud peamiselt nende esimeselt, hiljuti Kuldse plaadiga pärjatud debüütalbumilt "See pole ainult sääskede ja siilide öö". Lisaks lubavad nad kontsertreisil esmakordselt publiku ette tuua mitmed uued lood, mida seni vaid köögis harjutatud.
"Meie laulud on suurest armastusest ja igatsusest, kuid samavõrd on need ka humoorikad ja sotsiaalkriitilised lood, mis toovad esile põhimõttelisi arusaamatusi naiste ja meeste vahel. Need on laulud endast lugupidavale naisele ja suure südamega mehele," kirjeldavad Naised Köögis ühist loomingut, mis on suures osas valminud üksteise köökides koos mõnusalt aega veetes.
"Meie laulude tulised teemad tulevad elust enesest. Keegi meist räägib mõne loo või põrkame ootamatult kokku mingi nähtusega, mis meid kõiki puudutab, ja laulusõnad hakkavadki sündima. Meie lood on lihtsad ja kannavad endas uuemate rahvalaulude meelelaadi, neid saavad kaasa laulda kõik, kes soovivad," leiavad Naised köögis.
Ansambli liikmed said kokku mõni aasta tagasi, kui kõik neli elasid lähestikku Viljandi vanalinnas. Ansamblis laulavad ja mängivad pilli Sofia Joons, Kristiina Ehin, Katrin Laidre ja Kairi Leivo.

Toimetas
Rutt Ernits, ERR


Kristiina Ehin: see on teenetemärk ühele väikesele tüdrukule

Neeme Korv
Neeme Korv, arvamustoimetuse juhataja
Kristiina Ehin
Kristiina Ehin FotoElmo Riig / Sakala
Luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin oli riigipea kõrgest tunnustusest, Valgetähe IV klassi teenetemärgi saamisest kuuldes õnnelik ja üllatunud. Saadud teenetemärk äratas temas mälestusi minevikust, Eesti taasiseseisvumise päevist.
Ehini sõnul on Eestil olnud kaks legendaarset ärkamisaega. «Praeguses iseseisvuses ja majanduslikus mugavustsoonis on tavaline mõelda, et need on minevik - nüüd hoiame aga omast kõvasti kinni ja säilitame, mida on säilitada. Aga viimasel ajal olen leidnud end mõtlemas, et iga päev on uus ärkamisaeg, kus kõike saab muuta ja paremaks teha, luua uusi väärtusi ja kasvatada endas vaimuvalgust,» rääkis ta.
«Vaatasin täna männipargis, kuidas lumi rahulikult langeb ja mulle meenus üks väike Rapla tüdruk, kes vaatas umbes samasugust pilti, lugedes palveid, et Eesti saaks vabaks,» rääkis Ehin. «Meenus, millise tundega vaatasin, kuidas vanaema pani sõrme sini-must-valge sõrmuse; kuidas me koolitüdrukutena maalisime kaheksakümnendate lõpus särkidele lippe; kuidas putš tuli ja kui tankide rivi meile vastu sõitis, näitas ema kolonnile rusikat ja mina näitasin ka. Oma väikest rusikat, Žiguli aknast.»
Sõnum teenetemärgi saamisest tekitas temas justkui taas kontakti selle sama väikese tüdrukuga, tema tunnetega. «See teenetemärk on sellele väikesele tüdrukule,» ütles Ehin.
Ehini viimaste aastate loomingust pälvis suurt tähelepanu üle-eelmisel suvel peetud Eesti üldlaulupeo nimilugu «Puudutus», millele ta sõnad kirjutas. Samuti on tema sõnad ühe Eesti viimaste aastate populaarseima ansambli Curly Strings hitil «Kauges külas», millest sai kiiresti rahva seas lauldav lugu. Mullu esines Ehin meeldejääva ettekandega Postimehe arvamusliidrite lõunal.

Sel õppeaastal on Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametis luuletaja ja proosakirjanik Kristiina Ehin. 

teine loeng 7.10.2015: "Pioneer ei karda hunti, annab talle vastu lonti..." - piiride rikkumine ja vastuhakk tekstiloomes
kolmas loeng 21.10.2015:  "Havi käsul, minu tahtel..." - improvisatsioonijulgus ja -jõud
neljas loeng 11.11.2015: Vanakuradi vanaema peast kolme kuldse juuksekarva toomine – vaimuilma eluohtlikud väljakutsed
viies loeng 9.12.2015:  Kivikujude elluäratamine – puudutuse kahe teraga mõõk


Kristiina Ehin Foto: Jassu Hertsmann


Loengud toimuvad 9. septembril, 7. oktoobril, 21. oktoobril, 11. novembril ja 9. detsembril kell 16.15–18 Jakobi 2 ringauditooriumis.

Loengutes käsitletakse teekonda tundva inimese ehk homo sensibilis’e juurde, mis võib omakorda viia omapärase kunstiloomingu tekkeni. Inspiratsioon, loovus, kujundlik tunnetuslaad, identiteet ja traditsioon on selle teekonna olulised märksõnad, mida õppejõud käsitleb oma isikliku kirjandusloomingu ning varasema töökogemuse kaudu loovkirjutusõpetajana.

Ühelt poolt eesti rahvaluulest, teisalt aga sügavast maailmakultuuri tundmisest inspiratsiooni ammutava kirjanikuna on Kristiina Ehin üks tänapäeva tuntumaid ja enim tõlgitud eesti autoreid. Tema looming kõlab laulupidudel, Eesti Vabariigi aastapäevakontsertidel, olümpiamängudel ning paljudel teistel esindusüritustel.

Loenguid kuulama on oodatud kõik huvilised üle kogu ülikooli ja väljastpoolt.
Lisainfo: Ene Paldre, TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut, tel: 737 5669, e-post: ene.paldre@ut.ee
Virge Tamme, Tartu Ülikooli pressiesindaja Tartu Ülikooli pressiesindaja

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressiesindaja

Köögis kokku saanud naised avaldasid debüütalbumi

30.03.2015 

Viljandi aguliköökides sündinud ansambel Naised köögis on valmis saanud esikalbumi "See pole ainult sääskede ja siilide öö".
Lehekuu lõkete hõngu ootuses on valmis saanud ansambli esimene plaat ja kutsub kuulama laule, mille tekstid on sündinud köökides ühiselt koos luues, ütleb ansambel ise.
Ansambel Naised köögis sündis Viljandi aguliköökides mõned aastad tagasi, mil kõik naised elasid selles linnas. Ikka ja jälle satuti õhtuti peale tööd ühe või teise juurde kööki – koos tundus toredam süüa teha ja lapsi kantseldada.
Albumile jõudnud laulud on nelja naise elukogemusest sündinud tänapäevased autorilaulud, kuid rahvalaulu tunnetuse kaudu ulatuvad nii mõnegi laulu juured kaugesse aega enne meid.
Muusikat teevad loomingulises koosluses Eesti-Rootsi muusik Sofia Joons (laul, viiul), luuletaja Kristiina Ehin (laul), rahvamuusik Katrin Laidre (laul, karmoška) ja regilaulik Kairi Leivo (laul).
Ansambli esimene avalik esinemine toimus 2013. aasta aprillis Peterburis, samalaadne kontsert toimus ka Tartus Prima Vista kirjandusfestivalil mais 2014. Selle aasta maikuus ootavad ees uue plaadi esitluskontserdid Paides, Tartus, Tallinnas, Viljandis ja Viimsis.
Plaadi nimiloole "See pole ainult sääskede ja siilide öö" valmis eelmisel suvel Viljandis romantiline video.

Toimetas
Kertu Loide / ERR

16.01.2015
Curly Stringsi hittloo "Kauges külas" sõnade autor Kristiina Ehin ei osanud oodata, et laulust kujuneb aasta suurim hitt.
"Tahtsin lihtsalt teha nii head sõnad, kui oskan," kommenteeris luuletaja Õhtulehele.
Kristiinale tundub, et tänapäeva Eesti ja kogu maailma üks teravamaid probleeme on see, et elu voolab kokku pealinnadesse ja kauged külad, mis veel üsna hiljuti olid elust tulvil, on nüüd oma lagunevate külakeskustega peaaegu nagu Antiik-Rooma varemed.
"Viimastel aastatel olen päris palju mööda Eestit ringi liikunud ja avastanud sügavale hinge minevaid kaugeid Eesti külasid, kuid miski nende juures teeb ka väga haiget. Eks nendest vastuolulistest tunnetest see laul sündiski," rääkis Ehin, kuidas lugu sündis.
ERR, Toimetas Rutt Ernits
Kauges külas


Kristiina Ehini luulekogu "1001 Winters - 1001 talve" (The Bitter Oleander Press) Ilmar Lehtpere tõlkes valiti Briti Poetry Society Popescu auhinna nominendiks. Popescu auhind on inglise keeleruumi kõige mainekam tõlkeluulepreemia. Auhind määratakse iga kahe aasta tagant Euroopa parimale inglise keelde tõlgitud luulekogule. Võitja kuulutatakse välja 29. nov. Londonis.  2007. aastal võitis Poetry Society Popescu preemia Kristiina Ehini luulekogu "The Drums of Silence" (Vaikuse trummid) Lehtpere tõlkes.  
http://www.poetrysociety.org.uk/content/competitions/popescu/





Ilmunud on Kristiina "Paleontoloogi päevaraamat".
Infot raamatu kohta ja katkendeid saab lugeda siit.